Kasulik info

Alla laadida söesamovari kasutusjuhend eesti keeles: https://www.samovars.eu/Söesamovari_kasutusjuhend_EST.pdf

Eriline rituaal on samovari süütamine, samovari "seadistamine", ehk kütmine.

Kui XIX sajandil oli see tavaline tegevus, siis tänapäeva inimesel peab samovari esmasüttimisel olema teatud oskus. Samovar on ette nähtud ainult veekeetmiseks ja kütmine toimub leegitorus puitkütuse põlemisel saadava soojusega.

Tarvis on:

• joogivesi või allikavesi, kaevuvesi (tee eredama maitse saamiseks)
• mõned puulaast või kasetoht
• puusüsi (puudumisel sobivad küttepuud või hakkepuit)
• paar männikäbi, kadakaoksad (aroomiks)
• tikud
• tee teekannus
• rõngad, barankad, suhkur, piparkoogid, moos, mesi - omal maitsel
• armas seltskond

Samovari esmakordsel kasutamisel eemalda vajadusel samovari välispinnalt rasv, loputades seda kuuma veega ja pühkides pehme lapiga. Loputage ka samovar seestpoolt. Pühkige kraani pistikupesa ja kraanikork, seejärel määrige need õhukese kihiga toiduks sobiliku taimeõliga, paigaldage pistik pistikupessa ja tehke kraani lihvimiseks mitu pöörlevat liigutust (osade tihedamaks sobitamiseks, lekke vältimiseks). TÄHELEPANU! Et vesi kraanist läbi ei voolaks, on keelatud kraanikorgi iseseisvalt vahetada, kuna kork hõõrutakse kokku iga kraaniga eraldi.

Eemaldage suitsutoru kate, põleti ja kaas, seejärel täitke samovari korpus (veepaak) joogiveega. Olge ettevaatlik, et vesi ei satuks ahju sisemisse torusse (kus kütus põleb). TÄHELEPANU! Samovari veetase peab alati olema vähemalt 3/4 samovari mahutavusest (vähemalt 70-75%). Ärge kunagi süütage tühja samovari, vastasel juhul kuumeneb see üle ja läheb rikki. Paigaldage kaas ja põleti tagasi.

Asetage samovar tasasele mittesüttivale pinnale, kontrollige, et läheduses poleks süttivaid esemeid ja tagage samovari stabiilsus. Samuti on pisut maapinnast kõrgemale tõstetud samovariga tänu parimale õhutõmbele lihtsam töötada.

Pange resti põhjale paar söetükki. Pange ettevalmistatud peerud põlema (võite kasutada kimpu) ja laske need ahjutorusse. Pange sellele korstnatoru peale. Pärast seda, kui olete veendunud, et killlu põles, lisage ahju (pärast suitsutoru eemaldamist) vajalik kogus puitkütust. Kui kasutate ainult küttepuid, süütage hakkepiut, asetades selle veidi sügavamale ahjutorusse, et tuul leeki välja ei puhuks, kui see saab tule alla, laske see torusse, lisage veel paar haket, ettevaatlikult, nii et ei leeki mitte kustutada ega põletust saada, täitke toru umbes poole võrra. Pange suitsutoru peale. Seejärel lisage kütust vastavalt vajadusele.

Esimene keedetud vesi tuleb kraani kaudu välja lasta, seda joomata. Lase samovaril veidi jahtuda. Enne järgmist süütamist on vaja eemaldada eelmisest kasutusest järelejäänud vesi ja tuhk. Eemaldage kate, põleti, eemaldage kaas, eemaldage kraan (kahjustuste või kadude vältimiseks) ja keerake samovar ettevaatlikult kummuli, tühjendades ülejäänud vesi üle serva (mitte läbi kraani, et vältida katlakivi või tahma ummistumist). Raputage tuhk ahjutorust välja. Loputage samovari sisemust.

Teie samovar on kasutamiseks valmis.

Keemise ajal või põlemata kütusega keeva vee intensiivsuse reguleerimiseks eemaldage suitsutoru ja pange selle asemele kate - õhu liikumine ja põlemine peatub, kui kate on tihedalt kinnitatud, keemine peatub, kui toru ja kate vahel jääb vahe, vesi keeb edasi. TÄHELEPANU! Ärge kunagi kustutage samovarit veega! Vastasel juhul muutub see sisemiste pragude tõttu kasutuskõlbmatuks.

Pärast keetmist soovitavad mõned samovarieksperdid lasta veel 5 minutit keeta, et veelgi vähendada vee karedust ja lasta kütusel läbi põleda. Seejärel veidi oodata ja täita teekannu veega (teelehte pole soovitatav valada keeva veega, optimaalne temperatuur on +95 °C). Pange kate peale, oodake et põlemine peatuks. Seejärel eemaldage kate ja pange teekann põletile. Vanasti pandi kannu peale veel nukku, "samovarnaine" (teenaine), soojuse pikemaks säilitamiseks. Samuti uskusid eelmised põlved, et nukk toimis perekonna talismanina ja oli kolde hoidja.

Nüüd saate samovari lauale viia. Tavaliselt serveeritakse seda plekk- või messingalusel.

Kui kütate samovari küttepuudega, tuleb ahjutoru ja korstnat aeg-ajalt kõva harjaga tahmast puhastada.

Samovari süütamiseks on parem kasutada kasetohust või kasetõrvikut (saab ka kimbuna). Kuiv puu võtab hõlpsasti tuld.

Odavaim ja soodsaim kütus söesamovari jaoks on hakkpuit, kännud ja oksad. Puidu põlemisel on ahjutorus kõige kuumem koht leegitoru ahenemise koht, ehk kaelale ülemineku koht. Vesi soojeneb sel juhul ka samovari kere ülaosas ja jääbki sinna, konvektsiooni ja vee segunemist ei toimu, ning on tõenäoline, et samovari kraani kaudu väljalastud vesi on külm ja keetmata.

Kõige atraktiivsem, tasuta kütus - kuivad männi (harvem kuuse) käbid, põlevad kiiresti läbi (avanenud käbid ei sega õhuvoolu), lisavad veele meeldiva okaspuu maitse, nii saad kuulsa "suitsu tee". Sageli lisatakse käbidsid tuletorusse, visates need otse läbi suitsukorstna ülemise ava. Lastele lõbu, samovari jaoks kütus ja teele aroom. Kui käbidega liialdada lakkab ajutiselt põlemine kolbas. Torust hakkab eralduma valge okaspuusuits, mis tõrjub eemale putukaid ning annab naabritele märku, et on aeg pirukaid ahjust välja võtta ja külla sättida - samovari teele.

Süsi (mitte kivisüsi) on söesamovari jaoks parim kütus, see annab tugeva ühtlase kuumuse. Kõrgeim temperatuur on põlemisalal, allpool asuval restil. Samuti soojeneb keres alumine veekiht, mis liigub ülespoole, selle kohale tuleb külmem vesi asemele, seega toimub kogu samovaris oleva vee loomulik segunemine ja ühtlane kuumenemine. Põlemine ei tohiks olla liiga intensiivne, kuna see vähendab tõhusust, suurendab soojuskadu ja seega ka keemisaega.

Kuiva kütuse heaks põlemiseks on vaja tõmbejõudu, selleks kasutatakse suitsu toru. Samovari süütamisel saab puhuda läbi samovari põhjas oleva toru, läbi puhurite. Aga miks mitte vanaisa meetodit - samovari paisutamist saapaga.

XX sajandi alguses toodeti samovarid, mis töötasid alkoholi ja petrooleumiga, nüüd enam mite.

Tõelised asjatundjad ütlevad, et tõelist teed saab valmistada ainult samovaris keedetud veest. Selline keev vesi on pehmem ja maitsvam kui veekeetjast. Samovari vett peetakse kasulikumaks ja kuulduste kohaselt omandab see isegi raviomadusi. 

Ära vala samovarist vett nagu veekeetjast, kallutades. See peab alati seisma tasasel pinnal, et katlakivi ja sete ei satuks tassi sisse.

Iga kraani kork valitakse ja kinnitatakse kraani külge eraldi. Vahetus on raskendatud. Hoidu kaotamisest!

Tuhk, põlenud kütuse jäätmed eemaldatakse ahjutorust, keerates samovari lihtsalt tagurpidi, samas tuleb kraanikork eelnevalt välja tõmmata, et see välja ei kukuks ega deformeeruks.

Samovar, samovarets, boiler, samogar, samokipets, isesoojendaja, isekeetja, teemasin, teeseade, veesoojendusnõu tee jaoks. Samovari skeem.pdf

SAMOVAR, -i, id Metallist anum vee keetmiseks kraani ja sisemise ahjuga - kõrge söega täidetud toruga (Ožegovi seletav sõnaraamat).

Samovari eesmärk on soojendada vett sisemise keedutoru abil, millesse asetatakse põlev süsi, mis jätkab põlemist kolvi põhjas restil. Õhk kuumutatakse, tõuseb läbi leegitoru ja annab soojust samovari kehas olevale veele.